1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

4.–16. septembrini 1999 toimus Venemaa linnade töölisrajoonides neli pommiplahvatust. Ametlikel andmetel hukkus neis 293 ja sai haavata 651 inimest. Osa pomme õnnestus enne plahvatusi avastada. Dagestani sõda ja pommiplahvatused olid ajendiks Teisele Tšetšeenia sõjale.

Avaliku uurimise komiteel ei õnnestunud nende intsidentide asjus jõuda ammendavale järeldusele, sest keskvõimuorganid andsid vastuolulisi vastuseid. Peaprokuratuur lõpetas Rjazani kriminaalasja aprillis 2000. Selle juhtumiga seotud materjalid salastati 75 aastaks ja kõik Riigiduuma aktiivsete saadikute uurimiskatsed blokeeriti. Sergei Jušenkov ja Juri Štšekotšihhin, kaks teemat uurinud saadikut, surid hiljem kahtlastel asjaoludel. Asja uurinud ajakirjanik Otto Latsis (Lacis) peksti läbi ja sai hiljem surma autoõnnetuses.^[1] Süüdistatuna riigisaladuse paljastamises pandi uurimiskomisjoni advokaat Mihhail Trepaškin vangi. Pommiplahvatustest raamatu kirjutanud endine FSB töötaja Aleksandr Litvinenko mõrvati Londonis haruldase radioaktiivse isotoobiga poloonium-210. (Mürgitamiseks kasutatud kogus maksis umbes 10 miljonit dollarit.)